Autor: Pille Liivas
Täna ühtegi üüratu suurt muutust ette näidata ei ole. Aga ainult seepärast, et originaal-lagi on nii kõver ja selle rihtimiseks kulus terve päev 😅
Vahepeal tabasin end väikselt paanikahetkelt, et juba oleme nädala siin veetnud ja tegitsemis-plaane on nõnda palju, et teisest nädalast jääb vist ka puudu! Nii ei saa rallit sõita! Kas me ei võikski siin elada terva suve? Me oleks täitsa kasulikud, ausalt!
Hommikul magasime kauem. Hästi kasulikud, ilmselgelt 😅
Eks eilne suhtlemine väsitas päris ära ja lasime Keri tempol end vähe taastada.
Ärgates nägime kohe kedagi terrassi juures - koputas ja astus sisse. Lauri jutustas tolle noormehega ja veidi aja pärast teatas mulle, et juba varsti saabub 21 külalist. Kurja küll, kus ma siis tuustisin. Pärast eilset külastajate-rallit ja hilist sauna tegime kiire söögi ja ega väga koristada ei viitsinud. Pidi ju tuuline päev olema ja me tänaseks külalisi üldse ei oodanud!
Nooh, aga tulid. Iivar tõi vist, Morgan igatahes paistis kultuurimaja aknast. Kairo sosistasin ka sealt voodist välja ja ütlesin, et mingu magagu edasi meie toas, sest kohe võib tulla üüratu kogus inimesi 😁
Tore rahvas jälle muidugi, nagu siia saarele enamasti ikka satub. Päriselt huvitusid kõigest räägitavast ja küsisid aga juurde. Nii on ju endalgi tore rääkida.
Lauri tuuritamise ajal veel kohvitasin, tegin ettevalmistusi, et peale külade lahkumist ja enne tegudepäeva kõik hommikusöögi saaks. Ja mõtlesin...😁
Nimelt...
Kõige tüütum minu arust on keset tööpäeva süüa teha. See kisub mõnusast teo-rütmist välja. Või siis just peale rasket tööpäeva kokata - puhta väsinud ja siis rapsi veel tükk aega, ise juba näljane ja torssis. Õudne!
Minule süüa teha seetõttu eriti ei meeldi. Hästi ei oska ka, muidugi. Aga pigem ma ei saa aru, miks raisata aega millegi peale, mis kohe ära hävitatakse (no päev läbi istud kontoris või kuskil mujal tööl, ja siis õue päikse kätte ei saa, sest noh... Süüa peab tegema...ja siis... Kogu seda vaeva lihtsalt pole enam 😐).
Samas mõistan, et tuleb süüa viisakat toitu, mitte ainult kommi ja saia (ma vist suudaks nendest elada lausa😅). Ja tegelikult mõistan ka, et mõned inimesed oskavad hästi valmistatud toitu nautida. Mina seda ei oska. Mul on ju koguaeg kiire, kuskile mujale. Eks hää söök maitseb ikka, eriti kui oskuslikult tehtud,
aga selleks mitu tundi vaeva ikka näha ei taha ja pigem on mu mõtted mõnel muul tegevusel 🙄😕
Seepärast kirjutasingi kohvi joomise kõrvale abilise otsimise kuulutuse 😂
Kes tahab!? Sobib tegelikult isegi ainult söögitegemine, ausalt! Muid töid olen ma võimeline korraga ja vaheldumisi tegema, saame hakkama! See viisaka toidu tegemise värk on just eriti suur murekoht ja selleks oleks vaja püsivat inimest, kes oskab ja naudib sellist asja! Ametikoht on sobilik armsale ja hea huumorimeelega inimesele, kes saab hakkama nii keerulise iseloomuga laste kui nende vanematega. Ootame avaldusi koos iseloomustuse ja motivatsioonikirjaga siinsamas kommentaarides 😜😅😎
Igatahes, külad said hea sõna ja tänudega ära saadetud. Peep pildistas meid oma kaamerast, kui rahulolevatena sadamast tagasi vantsisime - saarel kõige hea ja parema peal oleme veel kilosid juurde võtnud, kas pole?😜.
Siis alustasime hotellitoa lae rihtimist. Nagu öeldud, kõver mis kõver, ja sättimine võttis ikka terve päeva. Lõikasime hulga klotse, mis said märgistatud, et ei peaks koguaeg mõõtma. Laser oli suureks abiks. Nüüd tuleb tegelikult veel viimane tuuning teha, täna täitsime, niiöelda vaid suured vahed. "Majakatega", nagu Lauri ütles.
Lapsed said enamuse ajast hästi läbi. Paar tüli ikka oli, aga enamasti oli hästi. Nad meisterdasid. Ormi tegi uue piraka täringu ja Kairo tegi laeva. Miki Hiire laeva. Pildi loodan saada homme.
Lae tööga otsustasime lõpetada 8 aeg, pettumus, et juba vaevaga tehtud distantsitükid veel loodis lage ei lubanud, tõmbas tuju natuke alla. Tahtsin väga ühe etapi jälle selja taha saada. Keha väsinud, aga päris magama nii vara veel ei kippunud. Laiutasin siis käsi, et mis me enne magama minekut teeme, niisama passida nagu ei taha.
Elukas tegi korraks põrandalihvi proovi. Nägime, et soovitud tumeda vuugi tulemus tõotab tulla ilus ja on täitsa teostatav, ja siis otsustasime, et enne tuduaega teeme kiiresti teise kihi vuugitäidet ära. Hommikul poleks mõistlik, sest siis peaksime selle kuivamist ootama, ja midagi jälle edasi teha ei saaks. Peale seda tundsin, et keha on piisavalt tööd saanud ja võime tukku minna. Arvan, et Lauril oli see tunne juba varem, aga ta püsis siiski vapralt minu kõrval, kuni need vuugid tehtud said. Isegi lapsed jaksas kinost koju kutsuda ja neile väikse õhtuoote teha. Kuskilt pakist küll, aga ikkagi!
Mina olin sättinud end juba tugitooli muljetama, järjekordselt...
Õhtu lõpuks pildistasin aknast veel laineid, mis kunagi ei jää pildile nii, nagu silm neid seletab. Tõusnud tuule ja lainete tõttu rohkem täna külalisi ei tulnudki. Olgugi, et päike paistis. Katsetasin telefonivõimalusi ja tuunisin õhtul salvestatud merepildi joonistuseks. Nüüd käib taustaks Pink Floyd (elukale meeldib muusikaga magama jääda) ja on aeg homseks välja puhata ☺️
Mõnusat und, armsad mandri-inimesed, ajutise saarerahva poolt 😋🤘
#kerisaar #keriisland #kerisaarelesa #kodueemalkodust #peregakoos #aktiivnepuhkus #isetehtudhästitehtud #saareelu
