Autor: Pille Liivas
Hommikul ärkas Kairo pool 7. Pühhhade vihane, nina kinni ja silmad paistes. Silmad olid tal eile juba imelikud, ei teagi, kas on musta käega silma süganud (mõlemat!) või on allergia või saepuru tolm süüdi. Leidsime talle natukene aegunud kraami ja kasutasime issi varusid ja püüdsime ta muredele lahendusi leida. Soovitasin poisil sinepit süüa ja piparmünditeed juua, ehk teevad nina lahti. Vist isegi töötas, sest laps rahunes mingi hetk maha ja jäi uuesti magama.
Mina muidugi enam mitte. Aga kohvi sisse panin piparmündilehe. Vot see on aus avastus! Ülihea, soovitan soojalt!
Ja päikeselisel päeval kell 7 või pool 8 soovitan õue minna! No ilmatuma kuum päike oli hom
mikul. Aga ainult hommikul! Poole tunni pärast juba sadas. Jah, jälle sadas! 😂 Nüüd on küll ju rekord?
Nojah, siis... Eks ma siis passisin...
Tiksusin omaette päris pikalt, sest kogu minu meespere magas. Janek oli varahommikul jälle tegus ja pani kohe jooksu ning Mari läks Pranglile Siimu ära tooma. Vahtisin niisama, telefoni, mitte saart, ja jälle hakkas kummitama üks laul. Tegin veel ühe kohvi ja hakkasin seda lugu siis paberile kirja panema.
Juba peatselt saabusid lubatud külalised. Rändtigulased. Vahva seltskond, jutukad, naljatajad, seiklushuvilised. Ostlesid ka natuke.
Ma pean vist ise ka veel ostlema, ei ole kuidagi jõudnud, aga tahaksin Karini raamatu ikkagi läbi lugeda, seega tuleb vist üks eksemplar siiski koju kaasa viia. Omade toetuseks võikski ju ☺️
Kui Mari mehega naases, otsustasime, et täna puhkame. Puhkasimegi. Panime ainult paar silti saarele lisaks, nokkisime töötoas, ja Lauri õpetas huvilistele, kuidas ilmatuma suurt lõikelauda taastada. Õpilased Ormi ja Mari olid väga entusiastlikud uusi teadmisi proovile panema. Eriti lihvijaga. Kahe peale tehti asi väga kauniks. Ormi kadus vahepeal omi asju ajama tegelikult ja Mari tegi enamuse tööst... Ei, meisterdas. Sest me pidime puhkama. Jah!
Lõpuks sai peale kaitsekiht ja juba võisimegi uut lõikelauda kasutada. Mulle nii meeldib, suur pind on köögis väga asja eest!🤘
Siis nokkis igaüks omi asju. Siim puhkas, päriselt! Tal olid hilja peale jäänud ülesanded ja taastus. Mari sättis meenenurka, Lauri avastas raadio ja püüdis sealt kinni morsekoodis saadetava "sõnumi", mida proovis äpiga tõlkida.
Mina kirjutasin paberile lausa kolm laulu lõpuks ja alustasin uut huvimängu saarel. Tegin mingist kartongist mapi ka ja puha! Nimelt... Juba päevi on kummitanud mul laul, mille puhul avastasin, et kui sõnu vahetada, siis võiks see täitsa Keri-teemaline olla. Meenutasin natuke ja suutsingi kiirelt leida veel kaks, millega õnnestuks sama. Noh, ja nii läks! Tegin väljakutsemängu saarevahtidele. Või külalistele, vahet pole. Igatahes jälle midagi vahvat (minu meelest), mis võib vilja kanda kõige loomingulisemas noodivõtmes! Loodan, et mõni osaleja ikka leidub ja järgmine aasta saan juba lugeda teiste "laule Kerist".
Kell oli saanud 17.09 ja peale, järelikult oli puhkepäev läbi ja võis tööd teha. Mõningased ettevalmistused tehtud, vajalikud riistad hotelli viidud ja hakkasime pihta. Saarel oli hetke seisuga piisavalt mees- ja naisjõudu, et laeplaadid paika panna. Jumal tänatud, puhkamine hakkaski väsitama juba. Ilm ilmselgelt soosis täna jälle tubaste tööde ettevõtmist ja noh... Seal me siis olime... 😅
Ja jällegi, tehtud saime. Neli kätepaari on ikka kaheksa kätt! Arutlesime veel vajaduspõhiseid ja võimalikke edasisi töid, ajasime niisama juttu ja siis tähistasime hetkelisi edusamme kultuuritoas pidulikult kaetud laua (imeilus, aitäh Mari ja Siim) ja ühiselt valmistatud õhtusöögiga (pilt Siimu tehtud) .
Haah, ja vikerkaart nägin!!! Üle-eile just mõtlesin sellele, et pole 5 aasta jooksul kordagi Keri juures vikerkaart näinud. Jälle üks Keri - esimene siis.
Homme on hetke-seisuga planeeritud see päev, kus uued tulevad ja meie lähme. Õnneks on tulijad tuttavad juba eelmisest aastast. Täitsa meie masti plikad, hea jutuga, seltskondlikud, tegusad ja muidu armsad. Seekord saab meie vahikord siis vastu võetud ja üle antud sõbralt-sõbrale stiilis, stressivabalt ja pigem muljetades. Mulle nii meeldib ☺️
Laine teeb täna öösel trikke ja liigub vahepeal hoopis saarest eemale. Veider. Jälle midagi uut minu mälestustepagasis. Ja tuul on harjumatult teisest suunast. Tundub tähendusrikas. No näis, mis see tuul meile toob 😁
#kerisaar #keriisland #kerisaarelesa #saarevaht #peregakoos #aktiivnepuhkus #viimanepäev
