Keri saarest
Foto: Kaupo Kalda
Soome lahes, veidi enam kui 3 meremiili Prangli saarest põhjapool, asub Eesti üks põhjapoolsemaid saari – meretuulte meelevallas seisev uhke siluetiga Keri saar. Leppneeme sadamast on saar 18 km ja Piritalt 33 km kaugusel. Saar on nii tilluke, et isegi päris puid seal ei kasva. Kes vähegi sportlikum, võib mööda kivist rannaäärt saarele ringi peale teha 20 minutiga. Ühtpidi on saar umbes 400 meetrit pikk ja teistpidi 100 meetrit lai, seda sõltuvalt vee tasemest. Juttude järgi võib suuremate talvetormide ajal merevesi isegi maja aknani lennata ning uksest mererannani on ka vaiksel päeval vaid mõned meetrid astuda. Täpsemalt on saarel suurust alla kolme hektari.
Keril pole sellist kohta, kust merd ei näeks ega kuuleks – meri on igal pool ja ümberringi. Igast aknast avaneb miljonivaade.
Saar, mis on suures osas kaetud munakivide ning kruusaga, on omanud suurt tähtsust lugematutele meremeeste põlvkondadele. Seda tänu Peeter I poolt 1719. aastal asutatud Keri tuletornile, mille järgi meremehed juba mitmeid aastasadu Soome lahel navigeerinud on.
Keri, Prangli jt. ümerkaudsed saared paiknevad mitme suure veealuse seljandiku kõrgemates kohtades. Enne jääaegasid, 10 miljonit aastat tagasi, voolas piki praegust Soome lahte lääne suunas suur jõgi Ürg-Neeva. Need seljandikud on künkad, mis tekkisid, kui lõuna poolt Ürg-Neevasse suubuvad jõed oma sänge liivakivist aluspõhja uuristasid.
See liivakivi lasub õhukse kihina graniidi peal. Kiht on lõuna pool paksem ja lõpeb Keri saarest kaugemal üldse ära. Pildil on paljandunud Soome graniit näha säbrulise ruudustikuna ülaservas. Saared - nagu Keri, Aksi jt. on mandrijää sulamise järel vedelema jäänud kivide ja kruusa hunnikud liivakiviseljandikel. Viimase 1 miljoni aasta jooksul on meil olnud 4 järjestikust jääaega. Saartel on alles 2 viimase jääaaja setted. Nende kahe kihi vahel on siin jääaegade vaheajal laiunud Eemi mere muda, mis "hapuks" minnes annab maagaasi.
Keri saar kuulub Viimsi valda. Keri saart haldab MTÜ Keri Selts. Tuletorni hooldab Transpordiamet.
Foto: Kaupo Kalda
Saarel on palju hooneid: tuletorn kõrvalhoonega, kinomaja, paadikuur, puukuur, saun, kaevumaja, elumaja, uus generaatorimaja ja ilmajaam. Lisaks asub saarel mälestusmärk Kaleva postilennukile ja kopteri maandusmisplats.
Suvel toimetavad saarel korralised saarevahid. Talvel on saar enamasti asustamata, kuna keeruliste ilmastikuolude tõttu on saarele pääs raskendatud. Sel perioodil tehakse vaid üksikuid külastusi akude laadimiseks ning muude hädavajalike toimingute teostamiseks.
Erinevalt mitmetest teistest ajaloolistest kohtadest sõbralikul Keril ei kummita ka kõige pimedamal ööl, vaid tummalt ent soojalt plinkiv tuletorn juhatab meresõitjatele hellalt teed.
Foto: Kaupo Kalda