Autor: Pille Liivas
Oi, täna viskas siin sellise suve, et isegi mina võtsin paksud sokid jalast ja dressika seljast! Päikest kusjuures väga intensiivselt ei olnudki, pigem püsis see õrna pilvekihi taga. Aga tuult ei olnud, meri oli enamuse ajast üsna sile ja õhk oli väga soe. Tõesti soe!
Kivide peal tegin Kairo paatidest pilti. Sai ju lubatud ☺️
Lauri alustas päeva elektrijuhtmete asukoha paika panemisega, saime kinnituse, et nii sobib. Veel tühjendas ta külaliste käimla ära, sest vahepeal ju sai palju võõrustatud. Sellest arusaadaval põhjusel pilti pole 😅
Üllatav oli see, et üle sellise rahuliku mere saabus meile külla vaid üks paat. Kaks last, kaks meest. Valmistusime pärast laeroovistiku lõplikku loodimist-rihtimist lõunat tegema kui Lauri avastas kogemata, et saarel peale meie veel keegi liigub. Läks kohe kohusetundlikult vastu ja mulle jäi jälle "rõõm" söögiga tegeleda. Täna oli vähe rõõmsam tõesti, sest nii kurrrradima head hakklihakastet ei ole ma kunagi varem teinud. Tegin suure potitäie, kaheks päevaks oli plaan. Noh, et peaks vähem vaeva nägema. Aga see pläust oli õhtuks otsas kõik 🤤
Külalised aitasid ehitajate sillale tagasi prussid, mis eile ripakile jäid ja me igaks juhuks kaldale ära vedasime. Muidu olid need kinni seotuna sillal, et tulijad saaksid võimaluse kuiva jalaga saarele astuda. Kõige ohutum just ei ole, aga enamus on piisavalt julged olnud ja selle paar sammu ikkagi ette võtnud.
Peale lõunat vaatasime uuesti mere poole ja otsustasime, et linnusitasaarel tuleb ikka kohe ära käia! Mine tea, kas nii vaikset merd nädala jooksul veel näeme. Lauri viskas sadama juurest paadi teelt adru ära ja siis läksimegi. Ai kurja, kus ma sain miljon vägevat kaadrit saarest. Neid sorteerin jälle ükspäev eraldi 😎
Ja siis! Ja siis ma nägin hüljest. Õigemini oli neid lausa 5tk. Minu esimesed Keri-hülged! Uudishimulikud nunnukad uurisid meid samapalju, kui meie neid. Kahjuks neist head pilti saada ei õnnestunud. Plõksutasin ja filmisin meie merereisil nii palju, et aku sai tühjaks 😂
Linnusitasaart peaaegu ei olnudki, meres seista ja laineid ning hülgeid saime jälgida vaid väiksel vaevu meetrisel ribakesel.
Tagasiteel nägime suure kivi peal alke. Palju kohe! Kirusin seda telefoni akut, aga leppisime Kairoga kokku, et tuleb mind sõidutama, kui jälle säärane ilm juhtub olema.
Ormi aerutas meid kivide vahelt sadamasse tagasi ja siis hakkasime jälle tublideks. Mõõtsime valmis laeroovide viimased jupid ning need said siis paika kruvitud. Homseks jäi veel kinnituskohtadesse lisakruvid lasta. Otsustasime, et see saab mulle ajatäiteks, kui Lauri põrandat lihvib (ühtlase tulemuse nimel me seda tööd koos ei tee).
Vahepeal avastasime, et Janeku genekas käib ja elukas helistas, et küsida, kas võime seda energiat pesu pesemiseks kasutada. Poiss andis meile loa ja ütles, et aega on kella 10ni. Kolm masinatäit sain lõpuks tehtud, kõik pesunöörid on täis riputatud, osad kohad lausa topelt. Enda hilbud jäid järgmiseks korraks, aga kõik kohalik kasutatud pesu on nüüd puhas!
Sama genekaringiga saime paadi ka veest välja vinnatud. Uhke vintsisüsteemiga ja puha! Ega paat raske ei olegi väga, aga sadama juures on igasugu nurgelisi kohti ja põeme natuke seda edasi-tagasi tassimist.
Peale tähtsaid tegemisi käisid kõik tüübid saunas pesemas. Mina lasin üle, sest füüsiliselt erilist rassimist ma täna ei saanud. Hommikupoole olin akudrelli operaator ja pärast pigem kirjutasin mõõtusid üles ja andsin materjali kätte, assistent jälle, noh. Mingeid üksikuid jooksmisi oli veel, aga need olid nagu igapäeva tegemised rohkem, ei midagi rasket.
Peale pesu tulid lapsed tuppa ja täitsa mürasid. Lauri väitis, et nad olid üksteise selga aidanud pesta ja kausist loputusvett peale valanud ja... Mõned nädalad veel ja ehk saaksid täitsa sõbraks omavahel 🤔😅
Keri idüll, mis ma muud oskan öelda.
#kerisaar #keriisland #kerisaarelesa #kodueemalkodust #keriimed #keriloodus #keripäike #aktiivnepuhkus #töömesilased #puhkamekavahest
