Eile hakkasime kodust jälle varem tulema, et tee Leppneeme oleks mõnus ja rahulik. Käisime lõunatamas ja nagu vist juba traditsiooniks kujunenud, siis vaatasime üle muutused Jägala joa juures.

Sadamas viskasin pilgu kohe Keri suunas ja tuttav kuju oligi jälle mandrilt leitav. Kurja, et mu tellitud teleskoop veel kohale ei jõudnud!



Nägin mõnda tiiru lendamas. Õige aeg on käes, meie aeg saarel. Liis tervitas meid sillal, kolisime kotid tuppa ja kohe oli võimalus ka saunatada. Sagisime, lobisesime, sättisime tudukohad paika ja juba oligi vaja paatkond tuttavaid ära saata. Vahest tahaks aja kulgemise pausile panna, et kõik nii kähku ei juhtuks. Aga küll me Liisiga jälle kokku jookseme, meil see siin ka väikestviisi traditsioon, kuna kipume saarele enam-vähem sarnastel aegadel enamasti
Enne väljasõitu õnnestus mul pilti teha pildistajast, keda pildistas teine pildistaja. Tegelikult tegi Liis veel ühe pildi, kuhu jäin peale ka mina, pildistades teisi pildistajaid. Seda näeme veidi hiljem. Aga jälle midagi, mida ma siin varem jäädvustanud ei ole. Vahva.

Täna on ilm täpselt tubastele töödele sobiv, mehed tegutsevad saarevahi toa liistude kallal. Ma lähen panen tunked selga, pesen nõud ja vaatan, mida mul teha lubatakse.

