Autor: Pille Liivas
Pühapäev, 12. Juuni 2022
Eile kui tulime, oli rahvast päris palju. Oli nii "kohalikke" kui ka külalisi. Külaliste seas oli ka kodukandi inimesi, kellele oli väike atraktsioon planeeritud. Lauri kupatas meie lapsed kohe järjekorda. Neile oli jälle uus vahva kogemus, mööda ilmajaama torni üles ronida ja siis laskuda nagu mägironijad. Kairo käis üleval ära. Ormi, vaeseke, kardab kõrgust ja jättis pooleli, aga laskudes lasi tornist julgelt lahti! Ma olen nii uhke, vaprad poisid. Mina käisin ka ja Lauri samuti! Mina kartsin (kõrgus pole ka minu sõber), tema mitte. Õhtu veetsime vesteldes ja päris hilja õhtul käisime veel juba tuttavat sauna nautimas.
Esmaspäev, 13. juuni 2022
Lubasin küll, et ma see aasta reklaampilte ei tee, aga siin on igas valguses mingi imeline hetk, mida jäädvustada. Pean omale korraliku kaamera leidma ja Tibult (tuttav piltnik) tunde võtma. Seda ei suuda sõnades edasi anda. Praegu näiteks on näha kuu, täiskuu, pilve seest rippumas mere kohal ja ma ei saa seda pildile!!!
Lugu kuidas lipuvarras uue nupu sai. Lauri ehitas minitreipingi ja ülejäänu oli juba lihtne puutöö. Hääshtääg nuppnokib.
Tuba oli muidugi kõik saepuru täis, et peame jälle väikese koristustuuri oma graafikusse sättima. Aga muidu oli igati kasulik tööpäev. Ma olin ka natuke asjalik, katsin kultuurimaja põranda kaitsepaberiga ja kastsin aiamaad. Süüa tegime ka mitu raksu loomulikult.
Tiirud on parajad ülbikud küll, aga see-eest on nad kõige fotogeenilisemad linnud siin saarel. Tahaks hirmsasti oma värvikohvrit siia. Arvasin, et ei ma siin aega raiska oma sodimise peale, aga on kätte jõudnud see tuju värvidega plätserdada. Kodus veel ei olnud, muidu oleks ju kaasa võtnud. Eks peab muud loomingulist tegevust tööde vahele otsima
Teisipäev, 14. juuni 2022
Kukehari hakkas õitsema. Vahvad kollased laigud on saarel. Peaksin ka rohkem kiviktaimla lilli siia tassima. Eelmine aasta tõin kukeharjad (veidi teistmoodi) ja mägisibulad. Need levivad kiiresti, elavad ka vähese mullaga pinnal ja nii aitavad olemasoleva mulla saarel kinni hoida.
Lõpetasin rohimise, pühkisin väljast akende juurest ämblikuvõrgud ära ja pesin siis aknad ja aknaplekid ära. Õuevaatamise kohti lugesin kokku 25! Homme on raudselt muskel haige. Lauri käis katusel korstnaasju ajamas, hoolitses selle eest, et Kaleva lipuvardas oleks lipp ja leinalint (viimane taaskord ise leiutatud kättesaadavast materjalist) ja koristas töötoa jälle ära. Lapsed viisid viimased puukotid kuuri alla ära ja vingusid. Süüa tegime ka kolm korda, külalisi polnud, töömehi jälgisime eelmalt
Täna oli Kaleva lennuki allatulistamise aastapäev. Päeva alguses oli niipalju tuulevaikne, et eemalolevad pilved tegid merele heledamaid triipe ja lipp, koos "leinalindiga", püsis longus. Nagu oleks nukral sündmusel sobiv kohe. Hiljem oli tuulisem. Lipu saime alla mõnikümmend sekundit enne, kui päike merre vajus.
Neljapäev, 16. juuni 2022
Hommikul ringi kolades ja päevaplaani mõeldes leidsime geoaarde. Koristasin, jälle. Seekord kinomaja. Ega sest vast suurt kasu ei ole, kuna maja on väsinud ja kooruv värv sajab juba varsti jälle maha. Aga ehk on remondini jõudes mul juba nii mitu korda koristatud, et prügi jääb vähem ära viia. Täna sain ühe korraliku kotitäie, mille plaanin mandrile kaasa vedada. Tuletan siinkohal meelde, et Keri olustiku parandamiseks võib hakata saare püsiannetajaks, väike suts iga kuu oleks täitsa vunts. Rohkem infot siin: https://keri.ee/pages/toetamisviisid. Sauna koristasin, aga seal oli pigem selline kiire põranda pühkimine ja vaiba kloppimine. Jällegi vahtisin tõtt soojaveekatlaga, mis on lihtsalt nii äge! Lauri võttis Janeku vastu, viskas lindusid trotsides adru paaditeelt ära. Hiljem nokkisid nad koos midagi teha, mul polnud aega küsida, mida täpselt. Ju asi ikka vajalik oli. Peep olla Laurile nüüd ühe ülesande veel andnud, ilmselt ta seda planeeribki kuskil. Ma väsisin ära, ootan õhtust sauna ja mõtlesin, et seni teen tänase postituse ära. Poisid veedavad jälle aega töötoas. Ma isegi ei tea, mida nad täna meisterdavad. Aga tundub, et värskelt tolmuimetud maja saab uuesti saepuruseks. Lind on oma onni omaks võtnud. Vahepeal lendab ehmatusega minema ka, aga loodame, et tal on ikka veidi rahulikum. Kartulid sõime hoopis hommikul ära, aga kapsasupp sai täitsa ok. Loorberilehte ja kruupi oleks vaja. Tatart võib hakata vist Aafrikasse näljahädalistele saatma.
Laupäev, 18. juuni 2022
Täna pidime ära minema. Vihma sadas ja laine loksus ja minu rõõmuks otsustas terve saareseltskond üksmeelselt, et oleme ühe öö veel ning lähme hoopis hommikul, rahulikuma ilmaga. Puhta hea meel ikka! Tegime ühele paatkonnale tuuri ja sain oma riided väga märjaks. Üldse kohe ei tahtnud merele tuule kätte minna. Koju ka nagunii ei tahtnud veel. Lapsed muidugi ootasid juba hommikul päästevestidega, nad on veidi väsinud ja igatsevad oma legosid. Aga… otsustasime siis jääda. Tegime koos süüa. Tatart hakklihakastmega ja väga hea sai! Tatart ikka juurde pole vaja tuua, veel on. Peale söömist käisime naistega saunas ja nautisime paari väikest kastmist soolases ning karges merevees. Esimene minek oli mööda suuremaid kive ja mitte üldse graatsiline, pigem kukkusime lõpuks vette. Teiseks korraks valisime parema koha. Kusjuures tee peal sauna leidsin põõsast õhupalli, nagu mõnusa tähistamisõhtu sümboliks. Lastel oli nägu nalja täis kohe kui palli tuppa vedasin. Mehed asjatasid kinosaalis kõik vinks-vonks korda, helid ja asjad, ei mina seda värki mõista, aga nad tegid pikalt ja hoolega...ja varasema söögitegemise kõrvalt olid meil ette valmistatud snäkid, igaüks tõi oma parima kraami välja. Kinoõhtuks. Niisiis sain oma esimese Keri kinokogemuse ka! Väga uhke värk, soovitan! Igatahes oli imeline viimane õhtu saarel. Tänan kõiki asjaosalisi!
