Autor: Liis Seljamaa
Keri saarele saabus tõeline suvi! Ühes sellega algas turismihooaeg ehk suur rahvaste saabumine. Päeva jooksul jõudis saarele tulla ja siit ära minna palju rohkem rahvast, kui eelneva nädala jooksul kokku. Sauna kasutamiseks koostasime lausa graafiku ja saarevaht läks leili võtma juba kell neli, et viimased saunalised väga öö peale ei jääks. Peab tunnistama, et nii palju inimesi korraga võib peale üksildast saareelu isegi ehmatada. Peaks parema aklimatiseerumise viisi välja mõtlema ja sisse seadma.
Millised variandid on Kerile jõudmiseks parimad, saab taas lugeda kodulehelt https://keri.ee/pages/sildumisjuhised.
Saare võimalused korraga suurt hulka turiste vastu võtta on muidugi piiratud, peamiselt paatide sildumiskohtade vähesuse tõttu. Täna seisis näiteks C-terminalis korraga kolm alust ning neljas pidi ennast kinnitama juba teisele poole silda. Ehitatavas A-terminalis oli juba lõuna ajal samuti järjekord, randus kaks ja oma järjekorda ootas kolmas paat. Üks paatkond veetis terve päeva Kagusäärel, see kitsas maariba on enamasti vee all, vahel on kaugem ots veest väljas, vahel rohkem. Mina Kagusäärt terves ulatuses oma silmaga näinud ei ole. Täna paistis ainult ots, aga see oli piisav, et paadike kaldale tõmmata, piknikku pidada, ilma nautida. Üldine laevaliiklus oli lahel päris tihe, näha oli purjepaate, kuulda mootorpaate. Minu teadmised selles osas on küll kasinad, aga nii silma järgi otsustades on meie inimestel päris ilusaid aluseid ja ka aega ning oskusi neid sihipäraselt kasutada.
Pea kõik, kes täna Keri saarele ilusat ilma nautima sõitsid, olid siin varem käinud ja/või soovisid seda oma sõpradele tutvustada. Seega polnud saarevahil suuremat hoolt, kui püüda kõigile paatidele tervituseks vastu jõuda (mis on keeruline, kui saare eri otstesse jõuab üheaegselt mitu laevukest) ning mõnel juhul vastata ka küsimustele „kaua oled siin juba olnud?”, „millega saarevaht siis tegeleb?” või vahelduseks ka „kui kaua pidi ootama, et saarevahiks saada?”. Viimasele küsimusele on raske vastata, sest vastava graafiku koostamisega tegelevad Keri saare seltsi inimesed, aga soovi korral on olnud ikka võimalus see nädalake leida. Kellel huvi, peab lihtsalt silma peal hoidma, millal „piletimüük” algab ja õigete inimestega kontakti leidma. Piletimüük on siin muidugi tinglik nimetus, saarevahi amet on vabatahtlik ning raha selle eest maksta ei tule. Õigete inimeste kontaktid leiab Keri saare kodulehelt https://keri.ee/.
Viimasel talvel inimesed saare peal siiski püsivalt ei valvanud. Ehk siis projekt ei õnnestunud plaanitud moel, kuna esimene kuuks ajaks maabunud vaht oli siin olude sunnil tunduvalt kauem, nii umbes kaks kuud. Polnud lihtsalt sobivat ilma tema kaldale toimetamiseks, lõpuks täitis selle ülesande piirivalvekopter. Kehvad ilmaolud on üks põhjus, miks näiteks sügisel on saarevahtimine nirum, kui suvel ilusa ilmaga. Teisalt käib sügisel jälle palju vähem huvilisi, eraldatuse otsijate jaoks võivad turistid suureks miinuseks olla. Staažikamad olijad teavad rääkida nii- ja teistsuguseid lugusid, näiteks Piret, kes täna saart koos perega külastas, on kogenud nii imelisi suvenädalaid, karme sügistuuli ja merehädas olemist (külmal ajal vette kukkunud, suure uduga merelt „emalaeva otsinud”, tunnistanud paadisilla alla jäämist sügistormile jne). Väga huvitavad jutud, mis loodetavasti saavad kirja raamatusse, mille koostamine on praegu töös olev projekt. Noorim selle pere liige on muide juba igasuguse ilmaga Kerile ja siit ära sõitnud. Nii juhtub, kui sul on väga seiklushumulised vanemad.
Olime täna tunnistajaks ühele harrastusele, mis pakkus närvikõdi peamiselt nooremale rahvale, aga ka nende vanemad uudistasid huviga: ronimine. Umbes nagu ronimisseinal, ainult et mööda Keri ilmajaama torni üles ja alla. Asja pärast ronitakse selle torni otsa muidugi ka redelit mööda, niisama heast peast, ilma julgestuseta, ei maksa turnima minna.
Saarevahi-nädal hakkab läbi saama, homme ongi aeg teha viimane sissekanne Keri päevikusse. Olen siin olles tutvunud ka teiste inimeste kirjapandud kogemustega ning need on kõik väga erinevad. Nii nagu on muutlik meie Läänemeri, on ka kõik saarevahtide nädalad ise nägu. Natuke saarevahi enda. Aga natuke ka seda nägu, millist meri ja saar vastaval nädalal näitab.
Teie saarevaht
Liis Seljamaa
Keri saarelt 11. juunil 2022
Artikkel on kirjutatud Maalehele.
