Kuidas tulla ja sildumisjuhend

KUIDAS MA KERILE SAAN?

Keril ei käi regulaarset laevaliiklust, kuid saarele on võimalik siiski saada erinevat moodi. Üheks võimaluseks on tulla enda alusega. On tuldud nii kajakkide kui skuutriga. Jahid, millel käib kiil üles, on samuti kõrgema veega suutnud end ära parkida. Suurema jahiga tuleku jaoks on vajalik kummipaadi olemasolu.

Navigeerimishooajal vahetatakse igal nädalavahetusel saarevahte. Soovitame liituda Keri sõprade Facebooki lehega, et sealt sõitude kohta jooksvat infot saada. Väljutakse üldjuhul Leppneeme sadamast. Saarevahte vahetab Peep Rada. Facebookis kirjutab ta nime all Vesilemb Millimallikas.

  • Sõit edasi-tagasi maksab 50 €
  • Eelkooliealistele lastele on sõit tasuta
  • Vanemad lapsed 30 €

Ühe variandina saab minna Leppeneemest praamiga Wrangö Prangli saarele ja sealt paluda mõnel paadimehel end Kerile viia. Hind kokkuleppel. Praami ajad leiad siit.

Prangli paadimeeste kontaktid:

  • Raimond Linholm  +372 5191 1811 (seitse inimest paati)
  • Endel Linholm  +372 5663 7482 (kuus inimest paati)
  • Iivar Piirissaar  +372 5648 8127 (neli inimest paati)
  • Taavi Linholm +372 5647 3629 (kolm inimest paati)

Keril on ka helikopteri maandumisplats.

KUIDAS OMA PAADIGA TULLA?

Lühidalt: eelistatult terminal C ja jälgi liitsihti, vee all mõlemal pool on kivid. 

Kui saarel on parajasti saarevaht, helista: +37259817421

Kui tuled enda alusega, siis tea, et maalepääsemiseks on neli terminali – A, B, C ja D. Asukohtadest annab ülevaate allolev foto.

 

Neist neljast tähtsaimaks on C-terminal, mis avaneb kirdesse. Kuna Eestis on valdavalt läänekaare tuul, siis on see parim variant.

C-terminali teeb eriliseks merepõhjaprofiil, kus alguses sisse tulles läheb aina madalamaks ja siis taaskord sügavamaks. Pehme näide korallrifist, mis murrab laine ja laguunis on vesi sile. Siinsel juhul laine pehmeneb oluliselt, kuid ei kao. Aeg-ajalt saab näha, kuidas C-terminalist vasakul või paremal vesi mühiseb ja lained murduvad, aga silla juurde tuleb ainult mõnus ümar loks. Seoses Viking Fstr saabumisega liinile on see loks suurem.

0 meretasemega pääseb sisse umbes 0,8m süvisega. Arvestama peab, et lainepõhjas on oht madalamal olla. Samuti tuleks järgida liitsihti (keriherilased), sest läbipääs on väga kitsas.

Ainus hiigelsuur kivi on piiriks, millest edasi tasub püsida sihil, sest üksikute veealuste rahnude märgistus ei pruugi tormidega ja jääga paika jääda, küll teevad seda aga maamärgid.

C-terminali pääseb lääne-ja idatuulega kuni 11 m/s, lõunatuulega 12m/s, sadamas oskuslikult kinnitades saab jääda ootele lõuna-, lääne- ja idatuultega kuni 22 m/s. Sellest tugevama tuulega on mõistlik terminalist ära sõita.

Kirde- ja põhjatuulega saab hakkama kuni 10 m/s, 10-12 m/s puhul on mõistlik seista paadininaga lainesse ja kinnitada lisaotsad. Vesi liigub mingis ulatuses edasi-tagasi ning piisava mänguruumi tekitamisel püsib paat praktiliselt otsi pingule rebimata. Tähelepanelik tuleb olla lõuna-lääne tormide vaibumisel, sest siis hakkab seni tuule poolt eemale pressitud laine C-terminali jõuliselt sisse tulema. Aga nagu kõik siin elus, läheb ka see mööda.

Raudtee ja vints

Raudteel olevad paadialused peaks olema üleval otsas, et juhuslik torm neid ei lõhuks. Kui torm kogub adru, siis tuleks korra päevas adru ära visata. Raudtee teeb võimalikuks väga raskete asjade saarde toomise nagu kivid, betoon, muu materjal ja aknad. Tuletorni remontijad saavad jääda oma paadiga ka tormide ajaks saarele.

Kui tekib vajadus, siis saab kasutada Keri saare uut 1944. aasta vintsi. Vintsi tõmbejõud on umbes viis tonni. Tross on 45 meetrit pikk, läbimõõduga 8 mm.

A-terminalis on uus ajutine kai. Hea on tulla vasakule küljele. Paremal on eelmise ajutise kai betoonplaadid hunnikus. Vasakul pool on ka rehvid pandud. Läänetuulega ei ole hea sinna silduda. Süvisega 1 m tundub sinna tulek turvaline. Paadikuuri esine on looduslikult sügav koht, kus aga sadamaehitised kaua püsinud ei ole. Paadikuur küll avanes sinna, kuid see tähendas seda, et paadid tõmmati välja ja sadamakohta kui sellist ei olnud. A-terminali on palju kasutatud just kaldalähedase sügavuse tõttu. See oli ainus hea ligipääsu koht, kus olid ka maalesaamise abivahendid. Nüüdseks on meri need kaasa viinud.

B-terminal on peamiselt läänetuule eest varju otsijatele ning paikneb A-terminali lähedal, teisel pool säärt. Seal leidub salakive, mis teevad randumise mitteteadjale riskantsemaks. Osavamad saavad otse klibusäärele sõita ja väikeste paatidega tulijad paadi suisa kaldale sikutada. Suurte lääne- ja põhjatormidega on see üks väheseid kohti, kus laine on laugema iseloomuga ja ei murdu, aga samas on vee liikumine endiselt tugev ja ankurdamine on kohustuslik.

D-terminal on maja ees. Kaldast pääseb teatud kaugusele, edasi tuleb tulla abivahendiga. Väikese jullaga saab ka peaaegu randa. D-terminali saab kasutada kirde-, põhja- ja idatormidega, kuna laine on pikk ja lauge ning ei rebi ankrus seisjaid.